Printsessile kleit

Mul juba mõnda aega sõrmed sügelesid ja õnneks meenus mulle, et üks väike printsess sai mödunud aastal omale jõuluks seeliku millega ta olla vanemate sõnul pidanud maha kõik aastasse mahtuvad peod. Nii tuligi mul mõte, et see väike preili võiks ju saada uue kleidi. Uurisin vaikselt, et milline peaks kleidike välja nägema ja lapse ainus kriteerium oli: ROOSA! No muidugi, printsesside värk ju!
Käisin mina kõik meite poed läbi, et leida mingit vahvat roosat kangast aga ei miskit. No ja siis pääsesin ma Tartusse Jyski poodi, kus jäi silma kohe selline sätendav roosa kangas- no nii, läks kaubaks! Tagasi koju jõudes otsisin poest juba põhjaks sobivat roosat ja muidugi paela ja lillekesi... Täisvärki kuuluvad isegi roosidega roosad nööbid, millele ma esmakordselt elus õmblesin masinaga nööpauke!!! Tänud pildi eest Kerttule :)

Rabarberi-maasikamoos ingveriga

Pikk paus on jäänud siia blogimisel aga see ei tähenda veel seda, et ma midagi vahepeal teinud poleks. No olen ikka küll aga ega see ei vääri kajastamist.

Üks asi, mille üle eriliselt uhke olen, on see, et keetsin sel aastal esmakordselt moosi! Päriselt ka... Jah ma tean, et olen niiiiiiiiiii vanaks ära elanud ja alles nüüd keedan siis moosi aga siiani olen saanud maasika-toormoosiga kah hakkama. Pool suve lõppu möödus pliidi taga õunamoosi tehes ja sellele eelnes maasika-rabarberimoosi keetmine. Esimesel korral tegin nagu mingist ajakirjast leitud DanSukkeri retseptis oli ja lisasin moosile ka ingverit (küll märksa vähem kui pidi aga ikkagi), teisel korral unustasin ja ei lisanud. No eks jõulude paiku saab teada kuidas asi välja kukkus :)

Foto pätsasin ühest blogist, sest praeguseks pole ma omi purke veel pildistanud!

Praegu on käsil ühele printsessile kleidi õmblemine aga sellest juba teine kord!

Nunnukonkursile!

Lasteaias on sügisandide näitus ja midagi tuli juurikatest kokku keerata. Nii ma siis läksingi peenramaale ja lõikasin ühe kapsapea. Juba paar päeva tagasi lõigatud punase kapsa korjasin ka kaasa ninaks, suu sain porgandipeenrast ja silmadeks sibulad :

Juustu-broileripirukas

Täna õhtul katsetasin Naistelehes (16. september 2011 nr 36 (283)) ilmunud retsepti ja sai uskumatult söödav!
Vaja läheb:
100g võid
2,5dl nisujahu
1/2tl küpsetuspulbrit
50g riivitud juustu
4sl vett
300g broilerifileed
1 küüslauguküüs
1/2tl tüümiani
2sl toiduõli
2dl piima
3 muna
veel 100g juustu täidiseks
soola
Taigna valmistamiseks sega pehme või hulka riivitud juust, nisujahu ja küpsetuspulbri segu ning vesi. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Pruunista tükeldatud broilerifileetükid, maitsesta purustatud küüslaugu (no mul oli see ootamatult otsa saanud ja kasutasin küüslaugupulbrit aga järgmisel korral panen rohkem!), soola ja tüümianiga (sellist taime meie peenral ei ole ja seega pruunistasin sibulat hoopis aga oleks võinud kõvasti rohkem panna kui ühe keskmise sibula). Aja täidis ühtlaselt pirukapõhjale laiali. Sega kanamunad, piim ja riivitud juust (hahahahaaa, no muidugi panin ma 100 grammi juustu asemel 200 grammi- nämmm! Kõik hiired armastavad ju juustu!) omavahel ning vala broileritükkidele. Küpseta 200 kraadi juures umbes 30 minutit, kuni täidis on hüübinud.

Linane kleit

Liane laadal: Kas 60 euri linase kleidi eest on palju maksta?
Mina: Noooooo... oleneb kleidist aga üldiselt küll- mõtle, sa maksad kleidi eest tervelt tuhat eeksu!!
Liane: Mnjah aga kust ma siis odavamalt saan?
Mina: Mine Abakani ja osta kangas ning joonista, millist kleiti tahad, ma teen ära sulle!
Mõni nädal hiljem.
Mina: Kuule, sul tuleb sünnipäev, mine poodi ja osta kangas, ma teen sulle sünnipäevaks kleidi!
Liane: Päriselt vä? Ma kohe lähen!
No ja teisipäeval tuli Liane külla mulle ning tõi kanga ja paela, millest kolmapäeva õhtul hakkasin kleiti välja lõikama ja neljapäeval saigi valmis õmmeldud (kulu rahaliselt poes kokku oli umbes 25 euri!!!). Reedel oli ju vaja juba kinkida! ;)

Foto eest tänud Liantsile :)

Setukad

Meil on nüüd uued rahvariided! Setukad! Suure sõlega ja puha aga kulinaid kaelas on vähe- ise tuleb juurde teha. Nii ma siis tegingi omale vanadest 20-sendistest Eesti rahadest ja mingitest muudest kulinatest kaela ümber selle kõige pisema ehte. Eile sai valmis!

Padjad

Tulid minu onu ja tema abikaasa pulmareisilt ning tõid mulle kenad padjakatted. Patju see polnud ja mul ka 40x40 patju pole kodus. Tegin siis padjakatete sisse padjad kah :) Toppisin poroloni täis- seda oli mul vanast ajast veel kui ma lastele kuubikuid tegin.

Veel üks suvemüts

Telefonikõne õega.
Õde: Kuule kas sa mäletad, sa heegeldasid neid mütse kunagi Gretule!
Mina: Mis mütse?
Õde: No neid suvemütse, tead küll, igat värvi noh.
Mina: Aaaa... Mis nendega siis on?
Õde: Kas sa saaksid mulle ühe saata?
Mina: Sa tahad omale heegeldatud mütsi? No ütle mis värvi ja kui suur su pea on.
Õde: Ei, ei, ma ei taha omale vaid ühele väikesele tüdrukule! Valget või roosat või kollast...
Mina: No saab tehtud!

Ja nii saigi üks suvemüts taas tehtud- lille heegeldasin ka veel peale. Õeraas tegi pilti kah enne üle andmist! Mina ju pildistada ei jõudnud, sest lille sain valmis vahetult enne koertenäitusele jõudmist ja üleandmist :)

Rabarberimuffinid

Enne Articuse suvepäevadele minekut oli mul jube rabarberimaania ja nii ma tegin rabarberikooki niipidi ja naapidi aga eneselegi üllatuseks said hullu moodi mõnusad muffinid rabarberiga. Eks virgad inimesed teevad muffinitaigna ka ise aga mina laiskusest üle eriti ei saanud ja nii pistsingi muffinipulbrile tükeldatud rabarberid sisse (üks kord leotasin tükeldatud rabarberit suhkrus ka aga tulemus on ikka sama). Ja muide, mida rohkem rabarberit, seda mõnusamad muffinid saavad!!!

Müts aga kellele?

Umbes kuu aega tagasi palus üks pruut mul teha suvemütsi. Olin aga lahkesti nõus ning palusin mõõta pea ümbermõõdu ja sügavuse. No suur oli minu üllatus kui ma mõõdud kätte sain- ümbermõõt ~90cm ja sügavus ~14cm. Mnjaaa... selline põhi hakkab ju lokkima! No hakkama ma sain! Kuna pulmas oli üheks läbivaks elemendiks liblikas, siis panin liblika ka veel mütsile külge :) Tulemus pidavat olema veel mehikesel peas (saab ise vaatama minna) aga pilt: Vast saan kelleltki ka korralikuma foto :)

Vanillipudingu saiakesed

Otsustasin ära proovida need Tere-retsepti vanillipudingu saiakesed. Reklaamist vaatasin, et mis nad nii keerulist ikka on ja polnudki! Maitsvad said ka aga kui lahtiselt lauale järra, siis muutuvad kärmelt kõvaks! Retsept siis:

Vanillipudingu saiakesed (20 tk)

1 kg pärmilehttainast

250 g Tere vanillipudingut

0,5 dl suhkrut

1 muna

1 sl kartulitärklist

1 dl küpsetuskindlat marmelaadi/moosi

pintseldamiseks muna

peale tuhksuhkrut

Rulli tainas (järgmisel korral proovin tavalise pärmitaignaga, pärmilehttainas mulle eriti ei istunud- järelmaitsena tunnen iga kord, et suulagi jääb tuimaks) ja lõika sellest 20 pikka riba. Venita need pikemaks, keeruta ja keera kokku saiakeseks.

Kuumuta nõrgal kuumusel puding, suhkur, muna, tärklis pidevalt segades kuni paksenemiseni (kui vähe kuumutada, jääb segu vedel ja valgub üle saiakese, kui palju kuumutada, hakkab segu väga lihtsalt potipõhja ja vajub kokku!). Tõsta tulelt ja jahuta!

Pintselda saiad lahtiklopitud munaga. Tõsta saiakeste peale üks supilusikatäis kreemi ja sinna otsa lisa teelusikatäis moosi/marmelaadi (viimase jätsin mina küll ära).

Küpseta 200 kraadises ahjus umbes 15 minutit või kuni saiad on kuldpruunid (minul kulus selleni aega umbes 25 minutit millegipärast). Raputa peale tuhksuhkur.

Head isu!