Kindad

Rääkisin mina pühapäeval oma onunaisega, kes parasjagu laste kindaid taga otsis ja mul välgatas peas lamp põlema. Kooks piigadele kindad. No esmaspäev läks hoovõtuks aga eile kudusin pisemale piigale kindad valmis. Said silmnähtavalt suured, selge, need kindad saavad siis suuremale preilile. Täna hommikul vaatasin kindais ja jube mage tundus, et lihtsalt roosad... Heegeldasin siis lillekese peale ja panin pärli südameks ning pitsiserva tegin ka ja valge paelagi ajasin läbi.
Kell oli kaks päeval kui ma omadega valmis sain. Tulemus oli isegi armas!

Näitasin oma tulemust ämmale ja kurtsin, et pisipreili ei saa ikkagi kindaid, mis sellest, et talle ju neid tegema hakkasin. Ämm vastu, et no aga mis... Sa jõuad ju teised kindad ka valmis kududa. Tiba mõtlemist ja vardad jälle kätte. Pisipreili saab ka omale kindad! Mõni hetk tagasi lõpetasin tema kinnastega.

Loodetavasti ei saanud kummagi piiga jaoks need väikesed, sest ega mõõtu mul ju kusagilt võtta polnud (oma pisem kutt keeldus varrastega pooleliolevat kinnast kätte panemast) ja loodetavasti kindad meeldivad :)

Kinkide pakkimine

No nagu ikka, sel aastal said kinkekaardid pakitud mööbliriide näidistesse ehk ära viska ära asju, mida kunagi vaja võib minna. Samsist tegin ümbrikud ja sidusin punase paelaga kinni ning tulemus selline.

Piparkoogid

Sel aastal võtsin ennast kokku ja mitu aastat plaanis olnud tegu sai tehtud- ma tegin ise omade väikeste käppadega piparkoogitaigna. Nagu piparkoogitaignaga ikka- mida kauem seista saab, seda mõnusamaks muutub. Seega, nädal seismist oli isegi vähe, sest kaks nädalat hiljem sai ülimalt mõnus- kerkib hästi ja need koogid, mis paksemad saavad, on mõnusalt pehmed. Õhukesed küpsevad krõbedateks. Maitse suurepärane minuarvates (paksematel oli esimesel nädalal natukene saiane maitse).

Selleks, et järgmisel aastal ka sama koogitaigent teha aga mitte otsida paljude seast nami-nami lehelt, kirjutan siia igaks juhuks ka retsepti.
PIPARKOOGITAINAS
250g tumedat siirupit (Dansukker)
170g suhkrut
kuni 1 pakk piparkoogimaitseainet
250g võid
2 muna
600g jahu
2tl soodat

Kuumuta siirup keemiseni koos suhkru ja piparkoogimaitseainega piisavalt suures potis, sest samasse potti saab kogu taigna segada. Tõsta pott tulelt ja sega juurde tükeldatud või. Sega või sulamiseni. Lase veidi kene jahtuda ja klopi juurde munad. Sega sooda jahuga, lisa segu segades siirupile. Sõtku tainas läbi, paki toidukilesse ja hoia järgmise päevani külmikus. Mida kauem külmas seisab, seda paremaks muutub ;)
Küpseta 200°C 6-9 minutit.

Annaliisile kleit

Njah, õmblen siin muudkui kleite ja annaliis jäi üks päev väga vaatama mind. Küsisin, et kas ta tahab ka omale pidukleiti ning sain tema sünnipäevaks ka kleidi õmmelda. Annaliis soovis küll sinist kleiti aga kuna ma ei leidnud Abakhanist ühtegi ilusat ja sobilikku sinist kangast, mis poleks tüdrukutirtsu jaoks liiga tume või liiga lapsik, siis soetasin kauni heleroosa kanga, milles läikivad roosid või mingid muud lilled sees on. Õmblusega läks kaua, sest alustasin küll nädalavahetusel aga kuna juba koolinädalad käivad, siis jäi kohendamine ja lõplik õmblemine viimasele päevale nagu ikka (mis sellest, et samal päeval tuli ka jooksmas käia ja palavik võttis mind enda haardesse). Et natukene kleidile midagi lisada, sai alumisse serva õmmeldud pits ning väikese prossi tegin ka juurde. Valmis sai ja Annaliis sai oma kleidi ikkagi õigel päeval kätte :)
Palju, palju õnne, Annaliis!

Kleidike sünnipäevaks

Kui lapsed on haiged, on raske pääseda linna ning leida sealt üks hiiglama sobilik kingitus preilile, kellel nagu kõik juba olemas oleks.
Mõtlesin mis ma mõtlesin ja linnas kärmelt ringi käies ei leidnud ma ka nagu midagi olevat ning tuulutasin siis oma kangavarusid. Leidsin ühe preilile sobiliku kleidikanga taas üles ja sinna mu vaba aeg siis läkski. Umbes mõõte teades, lõikasin välja kleidi ning kärmelt sai see kokkugi õmmeldud. Hiljem küll tuli välja, et kleidi oleksin võinud isegi tibakese lühema teha aga pole hullu! Preili kasvab ju ka :)
Palju, palju õnne sulle, Lisete!!!

Pidu hakkab, pidu hakkab...

Võru Folkloorifestival ju oli tulemas- täna algas! Võtsin ennast üleeile kokku ja hakkasin juba tükk aega tagasi ostetud linasest kangast Sassule setu pluusi õmblema. No asi jäi katki kui jõudsin kaeluseni- ei mäletanud enam, kuidas Svenile selle tegin ja nii ta mul seisis eilseni. Eile otsustasin lihtsama vastupanu teed minna ja niuhti saigi kaelus ka valmis.

Mõtlesin, et kuna Iki veel tudub, teen tema pluusi ka valmis. No peaaegu valmis sai aga kui selga proovisin, tuli välja, et käeaugud said tiba tillukesed. Mõtlesin mina mis ma mõtlesin ja käisin vahepeal söömas ning otsustasin, et selle särgi lõpetan ma siiski ära- tegin tiba lühemaks ja nüüd on katsikukink olemas.

Ikile õmblesin eile uue aluse ja tänaseks jäid veel paelad ja kaelus teha- vahepeal sai pael ka otsa muidugi :P

Õnneks toodi mulle uus jupp ja saime kenasti kõik koos folgi rongkäigus osaleda (loe: modellideks pealtvaatajate fotokate ees olla).

Lapitekk

Kuna papa hakkas garaaži koristama, sai nii mõnestki kohast kola välja pillutud. Kola alla mõtlen asju, mis aina kogunevad kusagilt igaks juhuks ja seisavad sedasi aastaid. Nii olid meil siin ka mingid mööblikanga näidised mida hakati ära viskama. Palusin hoogu pidada, mõtlesin natukene ja hakkasin neid siis sorteerima. Lõpuks laotasin õue peale laiali ka ja tuli päris vahva muster. Tõin kiiresti oma õmblusmasina õue ning vuristasin lapid ilma igasuguse mõõtmiseta ja parajaks lõikamiseta kokku. Tulemus on selline:

Õue peal lastele külje alla viskamiseks sobib küll. Ja kui vaja, teen järgmise neile, sest tekijagu lappe on veel ootamas :)

Setu püksid

Jaanuarikuus oli meie tantsurühmal 25. sünnipäevakontsert ja selleks puhuks võtsin Sveni pükstelt lõike ja tegin talle päris isiklikud püksid valmis- nüüd on tal vaja vaid oma isiklikku vööd ja sääriseid ning pastlaid ja saabki oma täiesti isiklike rahvariietega ringi käia :) Huvitav küll, millal ma omale rahvariided jõuan teha? Kangas on valmis ostetud ja poistele pluusikangas ka. Saaks nüüd aega veel välja lõigata ja kokku õmmelda... :) Küll jõuan- suvi ju ees :P

Emmale müts ja kleit

Jaanuaris näitusel käies sain hea põhjuse jällegi heegelnõel kätte võtta. Nimelt oli sündimas veebruaris üks pisikene preili ühte ilusasse perre. Mul oli kohe nii hea meel, et otsustasin oma pikad bussisõidud Võru-Tartu vahel kooli sõites sisustada heegeldades. Nii saigi algul valmis roosa müts. Samade lillemotiividega, mida ma heegeldasin juba aastaid tagasi Annaliisile ja vist pooltele Okasroosikese lasteaia kasvatajate pisiplikadele :) Sai selline pisike ja kui suuremat vaja, võtan taas heegelnõela kätte ;)

Peale pisikest nokitsemist mõtlesin, et preili Emma sünnini on ju veel aega ja lahe oleks talle ka kleit heegeldada. Ma mäletan, et viimati heegeldasin selle lillelise kleidi siis, kui Sanderit viimast kuud ootasin ja sõrmed paistes olid ning oi kuidas mulle meenus ka see, et mõtlesin tol korral, et see jääb viimaseks selliseks lilledega kleidiks... Näed, hakkama sain uuega :)
Pisipreili Emma, kasva ruttu, siis saad kleidi selga panna :)

 

Kleidi pildistamisega läks nii nagu alati muidugi- võtan mina fotoka välja ja kohe on ees kaks tüüpi, kes ise pildile saada tahavad. No aga ma olin kaval- sättisin asjad valmis ja siis jooksin teise tuppa, et seal toit laua peale panna- nii sain pildigi tehtud :P