Olen juba ülemöödunud aastast peale püüdnud omale leida kedagi, kes punuks mulle normaalse hinnaga peavöö. No leidsin Võru pärimustantsu festivalil ühe Põhja-eesti tegija, kellelt hinda küsisin aga kui vestlus väga pika vahe võttis, uurisin ka Setomaa tegijailt hinda aga neil polnud aega. Samal ajal sai tantsurühmale paar vööd soetatud projektirahadest - hinnaks 400 euri tükk. No pole mul seda kusagilt nipsust võtta. Põhja-Eesti tegijalt sain ka lõpuks hinna - 600 euri tükk. No aina hullemaks läheb aga mis seal ikka - inimesed väärtustavad oma käsitööd! Õige kah! Oma käsitööd peabki väärtustama!
No igal juhul tegin ma otsuse aasta algul, et proovin ise omale tantsupeoks peavöö punuda. Ma pole ju kunagi ühtegi vööd pununud aga kui ei proovi, ei saagi teada, kas hakkama saan. Otsisin mina siis kirjandust ja videosid jne. No leidsin mõne väga hea asja:
1. "Seto rahvarõivad" Seto Käsitüü Kogo 2023 aastal koostatud raamat, milles on väga head selgitused ja pildid (ESTER kataloogis)
2. "17 kirrivat paela" Lüüli Kiik 2011 (ESTER kataloogis) milles on päris kenasti seletatud toimselt põimitud paelte punumine.
3. "Seto naise peavöö algupärane punumistehnika ja tänapäevased valmistusviisid" Lüüli Kiik 2021 TÜ magistritööst oli väga palju kasu, sest selles oli toodud ka vigu välja ja räägitud kuidas lõnga valida, kuidas mõõta, mida kuna teha - super abi!
4. Tatjana Smorodina õppevideo Seto Käsitüü Kogo lehel oli muidugi A ja O ning seda vaatasin, punusin, kerisin tagasi, vaatasin, kerisin, punusin. Super! Aitäh selle video eest!
Nii ma siis hakkasingi ise pihta. Võtsin aga 77 lõnga ning hakkasin punuma. No algul oli mul tegelikult rohkem lõngu ja polnud neljaga jaguv plus üks lõng, sest ma ei saanud aru, miks peab olema see üks nö üleliigne lõng. Kui ma aprilli alguseks olin pununud umbes 20cm vööd, hakkas muster tiba ühte serva kiskuma - tuli otsida abi. No kõik käsitöölised, kellelt abi proovisin saada, ütlesid, et ma olen ogar, et seda peavööd ise punuda tahan. See lause lisas mu jonnakusele indu juurde tegelikult ja ma olen selle eest ääretult tänulik. Küsisin nõu ka sellelt Põhja-Eesti tegijalt. Tema ütles, et "Üleliigne lõng peab olema punuvas käes". No mitte midagi ei saanud ma aru, mida sellega mõeldi. Tuli üles harutada oma tehtu, võtsin mõne lõnga vähemaks ja lisasin selle ühe üleliigse ka. Muide, pean mainima, et ma oma arvates punusin kõvasti, väljanägemine oli vööl pehme, aga kui ma hakkasin seda üles harutama, oi kurja kuidas ma vaeva nägin ja kakkusin! Harutamine oli hullem, kui punumine!!!
Pobisesin ühel päeval raamatukogus, et ma ei saa aru, mida teen valesti ja üks tore tuttav lugeja teatas, et aga Räpinas on tema väga tore õppejõud Lüüli Kiik, et tema kindlasti oskaks aidata. Rääkisin siis selle lugejaga ja sain ise asjale pihta!
Vahepeal oli tüü aega vaikus ja mu töö seisis laual - polnud üldse aega aga kui tantsupidu lähenema hakkas, tuli kiirelt taas tegutsema hakata. Enne pidu võtsin lausa kaks vaba päeva ning nii uskumatu kui see ka poleks, suutsin selle kahe päevaga punuda poole peavööst! Terve vöö pikkus peab olema 2,3 meetrit! Sõrmed kanged sellest sikutamisest aga oma tehtud! Valmis ta saigi enne tantsupeole minemist ja peol kandsin uhkusega. No pole nii kaunilt punutud, kui on tegijate vööd aga see on mu esimene ja enda tehtud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar